väljakutsed

GOLF

JOEL JUHT - kangelane ja mitte ainult golfiväljakul

Joel Juht on praegu paljude heade golfimängijate kõrval üks kuumimaid nimesid Eesti golfiareenil ja seda eelkõige tänu viis kuud kestnud golfiharjutusele: Seikleja ja harrastussportlasena tuntud Joel otsustas golfitreeningutega alustada pärast kõrbemaratoni Marathon Des Sables edukat läbimist.

Joeli eesmärk oli langetada HCP 18,5-le, et saada õigus mängida Eesti riiklikel Stroke Play meistrivõistlustel. Ta saavutas selle ja oli esimene, kes registreerus võistlusele. Veelgi enam, Eesti meistrivõistluste avapäevaks oli ta oma HCP langetanud 14,7-ni ja oli täiesti kindel, et tal läheb võistlustel hästi. “Nädal enne võistlust tegin Valgerannas treeningringe, kus minu parim ring oli 82 ja halvim 86 lööki, ning olin suhteliselt kindel, et mul läheb hästi,” ütles Joel. Tegelikkus golfis ei ole siiski nii roosiline.

Võib öelda, et golf on nagu Tallinna linna ehitamine – see ei ole kunagi valmis!

Nüüdseks on Joel veendunud, et golfi ei saa kunagi täielikult ära õppida. “Golf on nagu Tallinna linna ehitamine – sa ei ole kunagi täiesti valmis! Ühel päeval võid mängida super mängu ja võita, aga järgmisel hetkel teed ühe vale liigutuse ja kogu mäng on hävinud,” avaldab ta oma arvamust. Kuidas vaatab Joel tagasi sellele väljakutsele, mille ta endale seadis? Kas ta nautis protsessi või keskendus tulemusele? Millega ta oli rahul ja mida ta veel kahetseb? Palusime tal neile ja paljudele teistele küsimustele vastata.

Ühel päeval võid mängida super mängu ja võita, kuid järgmisel hetkel teed ühe vale liigutuse ja kogu mäng on hävinud.

Joel, tagasi vaadates, mida sa õppisid?

Ma arvan, et õppisin kõige rohkem enesedistsipliini. Ma olen alati liikvel ja alati tegutsemas. Mõnikord on lihtsalt vaja võtta aega, et keskenduda. Ma arvan, et minu keskendumine paranes ja mulle tuletati meelde, et ma peaksin ka sellele küljele tähelepanu pöörama.

Mis oli ettevalmistusperioodi kõige raskem osa?

Ma arvan, et kõige raskem oli HCP nii kiiresti langetada. Olin sellega hõivatud ja mul lihtsalt ei olnud aega mängu nautida. Ma mängisin ja olin omamoodi õnnelik, aga siis jälle ei saa öelda, et ma olin õnnelik, sest ma mängisin, et HCP-d alla saada, mitte et nautida mängu ja ilma. Nüüd, kui ma lähen mängima, siis lihtsalt selleks, et mängu nautida. Ma ei mõtle HCP-le, ja pärast Eesti meistrivõistlusi on mul nii: kas ilmade või millegi muu tõttu on olnud halbade mängude periood. Midagi väga head ei ole välja tulnud.

Konkurss ei läinud nii hästi ...

Kui vaadata, miks ma üldse otsustasin Eesti meistrivõistlusi teha ja mida ma endale lubasin – ma tegin seda. Aga mis puutub minu mängu, siis ma ei mänginud neil päevil seda mängu, mida ma tegelikult oleks pidanud mängima.

Miks?

Ma arvan, et see oli suuresti tingitud ilmast, aga ka võistluskogemuse puudumisest golfis. Ma arvan, et see võis olla põhjuseks. Aga võib-olla ka see, et ma lihtsalt ei ole nii hea mängija. Kõik on võimalik!

Niisiis, konkurents oli tihe?

Kui teete otsuse osaleda võistlusel, peate kindlasti arvestama, et suurtel võistlustel osalemiseks tuleb mängida üsna palju. Eriti harjutades mängu võistluse hetkel. Ma ei suutnud seda väga palju teha. Olin lihtsalt väljakul mängides kogu aeg eesmärgiga vähendada oma HCP-d. Ja ma tegelikult mängisin suvel enamasti 18 auku. Neid üheksa vooru ei tulnud. Mõned inimesed mängivad oma händikäppi 9 auguga alla, kuid see ei ole mäng.

Kas te teeksite seda uuesti?

Mingil põhjusel usun, et lähen sinna järgmisel aastal tagasi. Aga me näeme.

Joel on jätnud oma jälje

Kanal 2 südamlik tänuprogramm “Sa oled jätnud jälje” andis Joeli poolt asutatud JJ-Street tänavatantsukooli noortele võimaluse edastada tänu kooli loojale. Tänu tänavatantsule on Joeli elu ristunud paljude noortega ja ta on mõnda neist väga palju muutnud.

Monika Kuzmina, ajakirja Golf väljaandja ja portaali Good News peatoimetaja, kutsus Joeli Kreutzwaldi hotelli, ettekäändega hinnata videot. Seal nägi Joel aga videot tänusõnadega tema panuse eest oma tantsuõpilaste Mari, Lenel, Brita, Eva ja Kerli ellu. Hiljem ootasid teda tüdrukud ja paljud teised sõbrad. Tüdrukute jaoks ei olnud ühtegi esinemist põnevamat kui see, kui nad astusid Joeli ette, et öelda “Aitäh!”.

Lenel tõstatas videos küsimuse: “Kas ta teab, kui palju ta on mu elu muutnud?” Joel tuli tema ellu, kui tüdruk oli 16-aastane, ja see oli tema jaoks väga tormiline periood, sest tema emal oli vähk, olukord kodus oli raske ja tal ei olnud kellegi otsest tuge. “Ma olin vihane, et mu ema ei tahtnud võidelda, ma tundsin, et väljapääsu ei ole, ja sellepärast vihastasin kõigi ja kõige peale. Kui ma leidsin tantsu, leidsin viisi, kuidas saada paremaks inimeseks, tantsu kaudu sain lahti vihast ja valust. Joeli lause “Sa ei ole üksi, me oleme sinu jaoks olemas, kõik läheb üle, kõik läheb paremaks” tegi suure vahet,” meenutas Lenel.

Mari traagiline lugu juhtus kolm aastat tagasi, kui tantsijad valmistusid Soome sõitma. Tüdruk otsustas ööbida oma venna juures, mistõttu ta helistas talle, kuid vend ei vastanud telefonile, ja kuna Maril oli tema maja võti, läks ta sinna. Seal sai ta teada traagilise tõe, et tema vend oli otsustanud oma elu lõpetada. “Esimese asjana helistasin oma treenerile ja Joel sõitis koos oma partneriga kell 3-4 hommikul mu venna juurde. Pidin kurva uudise edastama ka teistele pereliikmetele. Joel aitas mul mõista, et isegi kui sellised asjad juhtuvad, peab elu jätkuma. Perekonna jaoks oli see arusaam, et te peate üksteise eest hoolitsema. Kahe järgneva kuu jooksul sõitis minu treener sageli Põlvasse, et meiega rääkida. Mitte ainult tantsu, vaid selliste sündmuste kaudu oleme kokku kasvanud. Minu treener on minu jaoks mänginud vanema venna rolli ja ma olen selle eest elu lõpuni tänulik,” ütles Mari.

Brita ütles, et kõik, mida ta on elus saavutanud, on pärit Joeli loodud väärtuste ringist, ja omamoodi võivad nad kõik öelda, et Joel on nende teine isa. “Ta on alati olnud abiks, eriti kui on olnud hetki, kus ma poleks ilma temata teinud seda, mida tegin – kui mu veel noor ema suri kõrvalruumis. Lähenes suur võistlus, kõik lootsid minu peale, aga ma kartsin, et ma ei suuda osaleda. Joel päästis päeva, ta sisendas mulle usaldust ja ma suutsin anda endast kõik. Joel suutis luua pildi sellest, milline on terve elu; seda ei oleks saanud teha keegi, kes poleks seda varem näinud ja sellest unistanud,” ütles Brita.

Mitte ainult tantsu kaudu, vaid selliste ürituste kaudu nagu see, oleme kokku kasvanud.

Eva ütles, et kõik JJ-Street’i tantsu inimesed on talle juba üle 10 aasta olnud nagu perekond. Tema ema lahkus Soome, kuid ta usaldas oma tütart, teades, et see ei tee Joeli juhitud tantsukoolis midagi rumalat. “Minu ja Joeli vahel valitses usaldus, ta pakkus turvatunnet, ja see on noore tüdruku jaoks oluline, et tal oleks isafiguur, kellele ta saab toetuda. Selliseid inimesi nagu Joel ei ole palju, aga neid võiks olla rohkem,” väljendas Eva oma mõtteid.

Kerli lugu oli traagiline, sest 2016. aastal diagnoositi tal vähk. See oli raske aasta ja tema isa on isegi öelnud: “Teeskleme, et seda aastat ei ole kunagi toimunud.” Päeval, kui arst helistas ja ütles, et tüdrukul on diagnoositud lümfoom, istus Kerli koos emaga laua taga, isa oli elutoas. “Hakkasin nutma, ema kallistas mind ja siis ütlesin isale: “Isa, mul on vaja raha, et osta parukas.” Ühel ööl tundsin, et ma ei taha elada, aga kui ma ärkasin, teadsin, et ma võitlen: mul oli tantsukool, Joel, treener Kätriin ja treeningpartnerid, ma teadsin, et ma tulen tagasi.

Kandsin mõnda aega parukat, aga siis mõtlesin, et miks, see ei ole ju mina. Postitasin avalikult pildi endast ilma juusteta ja loo sellest, mis minuga oli juhtunud. Joel helistas kohe ja ütles, et on uhke minu üle, et ma julgesin seda teha. See andis mulle rohkem hoogu ja ma kõndisin sellest ajast alates pea püsti. Positiivne energia ei lasknud mul musta auku vajuda, tantsukool hoidis mind üleval,” ütles Kerli.

Tüdrukute tänusõnadest liigutatuna ütles Joel Juht, et ta ei olnud enne telesaates “Sa oled jätnud jälje” tunnustamist alati aru saanud, kui oluline ta noortele on olnud. “Kui teed tööd ja sellest saab sinu elutöö, on inimeste aitamine selle loomulik osa ja on tore, kui keegi saab abi. Aga sellised head hetked nagu täna siin, teie ees, jäävad sageli märkamatuks,” tänab Joel saate tegijaid. Carmen Pritson-Tamme, saate autor, vastas: “Noored üle Eesti tänavad teid selle sügava ja sooja mulje eest ning selle eest, et te olete võimeline seda koormat kandma!”

Kui teete tööd ja sellest saab teie elutöö, on inimeste aitamine selle loomulik osa, ja on tore, kui keegi saab abi.

Joel Juht, kelle kohta võib julgelt öelda: mõned inimesed on sündinud siia maailma, sest neil on kõrgem eesmärk. Ta teab seda ja ta ei anna alla, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Viie noore naise traagiliste lugude kaudu selgus saates tantsukooli asutaja tegelik suurus ja tähtsus ning tema panus mitmesaja noore inimese ellu. See inimene ei ole mitte ainult jätnud sügavat jälge paljude inimeste eluteele, vaid ta on päästnud ka paljude noorte elu.

Monika Kuzmina:

Üks mälestusi Joeli jaoks telesõidu üllatuse korraldamisest on see, et alguses oleks ta peaaegu keeldunud tulemast, sest samal päeval oli Golf X Rae võistlus, kuhu ta oli registreerunud. Me läksime kaua aega edasi-tagasi ja ma pidin teda mitu korda anuma ja lubama, et ta jõuab golfiturniirile. Lõpuks nägime aga seda meest, kes on superenergiline, megavõimeline, põnevil, väsimatu, vinge ideedega, tugev ja isegi liiga tihti naeratab. Kas pole mitte nii, et mõnikord arvame, et inimesed, kes on liiga tugevad, tunduvad üliinimestena?

Telesaade “Sa oled jätnud jälje” näitas kogu Eesti ühiskonnale, kes Joel Juht tegelikult on ja millist rolli ta ja tema loodud organisatsioon noorte elus tegelikult mängib. Mõne noore lugu oli ka mulle suur üllatus ja tänu nendele lugudele nägime inimest, juhendajat, eeskuju, tõelist inimest ja tõelist hinge! Selline on meie Joel Juht ehk JJ tegelikult, isegi kui ta püüab seda südikust ja soojust avalikkuse eest varjata eriti võimsate tegudega. Tänan taevast, et sellised inimesed on olemas, ja tänan ingleid minu töö eest, mis pakub mulle võimalust olla selliste inimeste kõrval ja et mõned neist suurtest hingedest on saanud ka minu sõpradeks. Kallid golfijuhid, ma usun, et meil kõigil on Joelilt palju õppida.