Võitlus ei-vastusega

Paljud arvavad, et mulle on elus kõik lihtsalt kätte tulnud ja ma pole pidanud just väga palju vaeva nägema.  Sellest, kuidas olen pidanud võitlema ei-vastusega, olen välja andnud 2020. aastal raamatu „Võitlus ei-vastusega“, mille pühendasin kõigile neile, kes minusse uskusid ja julgustasid mind unistama, tegutsema ja veel kaugemale püüdlema.

Loodan, et minu käänuline teekond inspireerib inimesi rohkem oma mina parandamise poole püüdlema. Ma ei pea end parimaks, osavaimaks ja ilusaimaks, kuid arvan, et me peaksime alati, kõigest hoolimata, püüdma edasi liikuda ning olema tänulikud selle eest, mis meile on juba antud.

Ma räägin raamatus, kuidas uskuda iseendasse ja võidelda võitlustega, mis kaasnevad, kui sulle öeldakse pidevalt “ei”.

Seitse mõtet minu raamatust:

• Ole tänulik ja liigu edasi. Peaksime alati, kõigest hoolimata, püüdma edasi liikuda ning olema tänulikud selle eest, mis meile on juba antud.            
• Tee seda, mis sulle meeldib. Vahet pole, kas toetus tuleb väljast või seest või pole seda üldse – ikkagi tuleb teha seda, mis sulle meeldib.
• Kõnni julgelt „valguse“ poole. Kui sa oled noor, siis pole hirme ka, sest sinult pole midagi võtta. Näed mingit valgust ning selle poole sa kõnnid. Peaksime alati nooruslikult oma unistuste poole kõndima.
• Asenda „üks kord“ kõva tööga. Ei saa kõva mees olla, kui räpid tühja koha pealt. Kui sisu ei ole, pole sa mitte kõva, vaid tehtud mees. Sa ei ole sellepärast veel hiphoppar, et kirjutasid riimi; sa pole sellepärast veel tänavatantsija, et tegid kaks sammu; sa pole sellepärast veel DJ, et õppisid üht biiti teisega kokku miksima; sa pole sellepärast veel laulja, et võtsid üks kord mikrofoni kätte ja laulsid. Areng toimub ja tulemused tulevad vaid regulaarse töö ja mitte kunagi alla andmise tulemusel.
• Tee asju, mida sulle teha ei meeldi. Vihkasin jooksmist ja hakkasin jooksma. Kui joosta ei meeldi, siis tuleb lihtsalt rohkem joosta. Aju hakkab siis vastupidi tööle. Inimene hakkab armastama kõike, aga tuleb rämedalt palju teha, enne kui see juhtub.
• Õpi olukordasid enda kasuks tööle panema. Igal inimesel on asju, mida ta hästi ei oska, aga see ei ole mingi näitaja. Peamine on siiski oskus olukorrad enda kasuks tööle panna.
• Saa tugevaks nii vaimselt, psüühiliselt kui ka füüsiliselt. Maadlemine andis mulle juurde nii julgust kui ka iseloomu ning õpetas mitte alla andma,” tõdeb ta ja tsiteerib maadlustreenerite lipulauset: „Ei ole pingutust, ei ole tulemusi!“. “Maadlus tegi mind tugevamaks. Nii vaimselt, psüühiliselt kui ka füüsiliselt. Leia endale hobi, harrastus või igapäevane praktika, mis sind tugevaks teeb – vaimselt, psüühiliselt kui ka füüsiliselt.

Üks Eesti parimaid noorsootöötajaid

Ehkki ma noorena kinnitasin, et minu ellu ülikool ei mahu, kutsus noorsootöötaja Luule Press mind Tallinna ülikooli, sest kui töötan noortega ja olen neile eeskujuks, on mul väga vaja kõrgharidust.
Õppimisaeg oli raske – majanduslangus, isa surm, pikk sõit kooli ning vaid mõned tunnid und öösiti, kooli poolelijätmine.
Minu lõputöö rääkis tänavakultuurist noorsootöös, mis oli ühtlasi ka esimene lõputöö sel teemal. Kaitsesin bakalaureusetöö hindele A ja minust sai noorsootöötaja. Inimesed, kes nimetasid mind rumalaks ja kirjaoskamatuks, võisid kadedusest üksnes ohata. Usun, et igal inimesel on asju, mida ta hästi ei oska, aga see ei ole mingi näitaja. Peamine on oskus olukorrad enda kasuks tööle panna.

Nüüd on mind korduvalt nimetatud üheks Eesti parimaks noorsootöötajaks.