{"id":5051,"date":"2019-02-03T10:41:00","date_gmt":"2019-02-03T10:41:00","guid":{"rendered":"https:\/\/joeljuht.com\/tana-algab-joel-juhti-polaarmaraton\/"},"modified":"2022-12-27T15:32:09","modified_gmt":"2022-12-27T15:32:09","slug":"tana-algab-joel-juhti-polaarmaraton","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/joeljuht.com\/et\/tana-algab-joel-juhti-polaarmaraton\/","title":{"rendered":"T\u00e4na algab Joel Juhti polaarmaraton"},"content":{"rendered":"\t\t
Reedel andis ultrajooksja Joel Juht “Ringvaates” viimase intervjuu enne t\u00e4na algavat maailma raskeimat ultramaratoni Yukon Arctic Ultra 2019 P\u00f5hja-Kanadas.<\/strong><\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t “See asi on \u00fcsna kole. Jooksust on veel pikk tee,” r\u00e4\u00e4kis Juht oma muljetest “Ringvaat” 1. veebruaril enne maratoni starti. \u00c4sja l\u00f5ppenud Yukon Arctic Ultra elluj\u00e4\u00e4miskursus andis juhile t\u00f5elise \u00fclevaate sellest, kui karmid v\u00f5ivad v\u00f5istlusolud tegelikult olla ja kuidas k\u00e4ituda eluohtlikes olukordades. Juhataja \u00fctles, et eriti raskeks teeb selle temperatuur, mis on pidevalt \u00fcles-alla, olles n\u00e4iteks \u00fchel p\u00e4eval -17 kraadi ja teisel p\u00e4eval -42 kraadi.<\/p>\n Ainus eestlane v\u00f5istlusel on aga positiivne, v\u00e4ga p\u00f5nevil ja valmis tegutsema. “Enne elluj\u00e4\u00e4miskursust olin juba v\u00e4ga stressis ja kartsin, kas ma \u00fcldse hakkama saan. Kuid elluj\u00e4\u00e4miskursuse k\u00e4igus sain aru, et on rohkem kui \u00fcks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s ja lahendusi. Kui l\u00e4heb v\u00e4ga k\u00fclmaks, v\u00f5ib vabalt tuld s\u00fc\u00fcdata, riidesse panna, magamiskotti sooja saada ja siis edasi liikuda. Kursuse k\u00e4igus \u00f5ppisin, kuidas metsas \u00f5igesti tuld teha, tuld s\u00fc\u00fcdata, magamist planeerida jne. Sain endale isegi vatipadjad, mida v\u00f5in kasutada kiire lahendusena l\u00f5kke tegemiseks,” selgitas juht.<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t Juhi s\u00f5nul on k\u00f5ige t\u00e4htsam, et v\u00f5istleja ei hakkaks higistama, sest keha ei tohi m\u00e4rjaks saada. “Kui keha saab m\u00e4rjaks, muutub vesi nii k\u00fclma ilmaga j\u00e4\u00e4ks, niiskus satub riiete ja magamiskoti vahele ning v\u00f5istlus on osaleja jaoks sisuliselt l\u00e4bi.” Juht mainib veel \u00fche olulise punktina kinnaste kasutamist. “K\u00fcttepaak, millega me toitu valmistame, on valmistatud metallist ja -35 kraadi juures on see nii k\u00fclm, et kui seda kogemata ilma kinnasteta kasutada, saab kohe k\u00fclmakahjustusi,” \u00fctles juhataja. Ta selgitas, et igas vahepunktis kontrollitakse, kas inimene on higine, kas riided on kuivad, kuidas varustus vastu peab ja millised on toiduvarud. “Kui m\u00f5ni neist asjadest ei toimi v\u00f5i inimene tundub n\u00f5rk, saab ta kohe ligi 5 tundi trahvi.”<\/p>\n Juhi eesm\u00e4rk on l\u00e4bida maraton v\u00f5imalikult kiiresti. “Minu plaan on esimesel p\u00e4eval joosta 96 kilomeetrit ja alles siis minna magama, aga n\u00fc\u00fcd tunnen end nii h\u00e4sti, et v\u00f5iksin ehk isegi \u00fcle 100 kilomeetri 14 tunniga joosta. Ma ei karda k\u00fclma,” oli Leader veendunud. Ta lisas, et loomulikult saab k\u00f5ik selgeks siis, kui maraton algab. “Ma ikka jooksen, mitte lihtsalt k\u00f5nnin, keskmine kiirus v\u00f5iks olla ilmselt umbes 9 minutit kilomeetri kohta. Siinkohal tuleb aga arvestada, et asjade lahtipakkimine ja pakkimine ning toidu valmistamine on eraldi aegan\u00f5udev tegevus, mis v\u00f5tab ligi tunni p\u00e4evas,” selgitas Leader. Ta r\u00f5hutas, et keerukust lisavad ka erinevad takistused rajal. “\u00dcks k\u00f5ige ohtlikumaid kohti on need, kus tundub, et seal on j\u00e4\u00e4, kuid selle all on mitu kihti vett ja inimene v\u00f5ib l\u00e4bi kukkuda. Sellistes kohtades tuleb minna ringi, mitte otse \u00fcle,” \u00fctles Leader.<\/p>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t Iga v\u00f5istleja peab koostama oma strateegia ja plaani maratoni l\u00e4bimiseks, sest need tingimused toimivad iga\u00fche keha jaoks erinevalt. “Ma v\u00f5in ise valida, kas ja kui palju ma \u00fcldse magada saan selles k\u00fclmas, aga see on veel lahtine. Varustus on igati tipptasemel ja kindlasti ei j\u00e4\u00e4 maha. V\u00f5istlusel on olulisem, et kui tunned, et midagi on valesti, pead kohe reageerima. Kui sa ei reageeri ja l\u00fckkad edasi, v\u00f5ib midagi v\u00e4ga halvasti l\u00f5ppeda,” \u00fctles Joel Juht. Suurimate ohtudena n\u00e4eb ta varvaste ja s\u00f5rmede j\u00e4\u00e4tumist, samuti on \u00f6eldud, et inimene v\u00f5ib hakata n\u00e4gema illusioone. “Kui sa jooksed nii kaua, et 100 km j\u00e4rjest on sirge ja ainult puud, siis olen kuulnud, et sa v\u00f5id hakata n\u00e4gema igasuguseid huvitavaid asju. Hallutsinatsioone pole ma kunagi n\u00e4inud, aga sellise katsumuse puhul ei tea t\u00f5esti, mida oodata,” \u00fctles juht. Tema s\u00f5nul on v\u00e4ga oluline oma reisi igap\u00e4evaselt \u00f5igesti planeerida, k\u00f5ike arvesse v\u00f5tta ja mitte viimasel hetkel reageerida.<\/p>\n Joel Juht’i peamine eesm\u00e4rk on tervena tagasi tulla, mitte medali v\u00f5i karika v\u00f5itmine. Isegi praegu tunneb ta, et ta on v\u00e4ga \u00f5nnelik, et ta sellise asja ette v\u00f5ttis. Ta on saanud palju uusi teadmisi ja kohtunud v\u00e4ga p\u00f5nevate inimestega. Praegu on v\u00f5istlejad Yukonis oma varustust pakkimas, teevad viimaseid s\u00f5ite ja arutavad strateegiat.<\/p>\n V\u00f5istlejaid saab j\u00e4lgida siin<\/a>, Joeli v\u00f5istlusnumber on 416. Start antakse hommikul kell 10:30 Yukoni aja j\u00e4rgi, mis Eesti aja j\u00e4rgi on t\u00e4na \u00f5htul kell 20:30.<\/p>\nElluj\u00e4\u00e4miskursus andis teadmisi<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
100 km \u00fche p\u00e4evaga<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
Suurimad ohud on k\u00fclmumine ja hallutsinatsioonid.<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t